Mida on täpsemalt mõeldud vaenukuriteo all?

 

Puuetega inimese vastu suunatud vaenukuriteoks on kuriteod, milles avaldub vaen, eelarvamus, negatiivne hoiak või viha puuetega inimeste suhtes. Samuti kuriteod, kus ohvriks satub puudega inimene, sest vägivallatseja peab teda haavatavaks, abituks või muul viisil tema puude tõttu sobivaks ohvriks. Vaenukuriteoks on ka need juhtumid, kus ohver sõltub vägivallatsejast (nt on vägivallatsejaks isiklik abistaja või hooldaja, hooldekodu töötaja). Samuti väärkohtlemine, mis toimub hooldekodudes, internaatkoolides, psühhiaatriahaiglates ja mujal institutsioonides.
 

Vaenukuritegude näiteid:
• Ründaja lööb liikumispuudega inimesel käest abivahendi või lõhub tema ratastooli (rünne suunatud inimese kõrval ka tema abivahendi vastu);
• Isiklik abistaja või hooldaja teeb süstemaatiliselt puudega inimese elu raskemaks tema abistamise asemel, nt asetab eluvajalikud asjad, sh söögi vms käeulatusest välja, piirab inimese liikumisvabadust vms 
• Vägivallatseja alandab puudega inimest seoses tema puudega, nt mängib pimeda kodusse röövimise eesmärgil sissetungija n-ö peitust pimedaga, teades, et ohver on haavatav ega saa end hõlpsalt kaitsta oma puuduliku nägemisvõime tõttu
• Hooldekodu töötajad sõimavad või solvavad, kasutavad füüsilist vägivalda või nimelt ei abista ega hoolitse puudega klientide eest
• Intellektipuudega inimeselt petetakse välja raha, vara või tehakse talle laenud,sest ohver ei saa lõpuni aru kurjategija tegude tähendusest
• Ametiisik või tervishoiutöötaja keeldub abist või osutab teenust alla kvaliteedi nõuet, sest tal on halvustav hoiak või eelarvamused puuetega inimeste suhtes; nt arst annab kahjulikku või ebasobivat nõu puudega lapse vanematele vihjates, et nende last ei ole tema silmis mõtet ravida. 
• Internaatkooli valvur kasutab seksuaalselt ära psühhosotsiaalse puudega noori. 
• Puudega noor naine avastab aastaid pärast haiglas viibimist, et planeeritud raviprotseduuri kõrval on arstid ta tema tahte vastaselt ja temaga konsulteerimata steriliseerinud.  

 

Eesti Inimõiguste Keskuse poolt elluviidava projekti raames on eesmärk leida analüüsimiseks puuetega inimeste väärkohtlemise juhtumeid ja kaardistada organisatsioone, asutusi ja isikuid, kes oma töös selle temaatikaga kokku puutuvad või kelle ülesanne on kaitsta puuetega inimesi väärkohtlemise eest. Juhtumeid kasutatakse ainult projektis osalejate poolt probleemi sügavamaks mõistmiseks ning need on soovi korral anonüümsed.  Vägivald võib olla nii füüsiline, seksuaalne kui ka vaimne. 

 

Juhtumitest teavitamiseks, samuti lisainfo saamiseks palun võtta otse ühendust:

Mari-Liis Sepperiga telefonil 585 067 16  või e-postil mlsepper@hotmail.com

 

Projektist:

 

Eesti Inimõiguste Keskus viib koos Leedu ja Läti partneritega läbi projekti "Politsei ja vabaühenduste koostöö vaenukuritegudega võitlemiseks Eestis, Lätis ja Leedus", mille üks eesmärk on teha esimesed sammud teadvustamaks ja uurimaks vägivalda ja vaenukuritegusid puuetega inimeste vastu. Eestis koordineerib tööd Liina Rajaveer ning ekspert on Mari-Liis Sepper.

 

Lisainfo projekti kohta SIIN!

 

Anneli Habicht

tegevjuht

Eesti Puuetega Inimeste Koda

 

Toompuiestee 10

10137 Tallinn

tel+372 661 6629

GSM +372 5688 0320

anneli.habicht@epikoda.ee

www.epikoda.ee

EPIKoda ja Inimõiguste Keskus otsivad puuetega inimeste väärkohtlemise juhtumeid