1998

Jaanuaris saime kojale lõpuks kauaoodatud telefoni! Kuulutasime seda ka kohalikus lehes ja palusime teha puudega inimestel kojaga koostööd kasvõi telefoni teel, tehes omapoolseid ettepanekuid elu-olu parandamiseks.
Need ettepanekud lisasime oma plaanidele ja nii saime tegevuskava uueks aastaks.
Otsustasime:
- luua uusi ühinguid,
- teavitada inimesi lisatoetustest ja hooldustasust,
- otsida võimalusi paremaks Tapa ühingu invabussi kasutamiseks,
- uurida invatakso võimalust,
- ühiskondlikud WC-d ratastooliga juurdepääsetavaks + käetoed.
Tegime ettepanekud mitmele asutusele.
Rakvere Haigla:
- käsipuud, ka välistreppidele,
- tualettruumidesse käetoed,
- WC-pottidele kõrgendused.
Apteegid:
- treppidele käsipuud
Invaru:
- käsipuu kõrgemale,
- välistrepi astmed madalamaks,
- info liikuma (sotsialtöötajad).
Tervisekeskus:
- tervisevõimlemine tuua 3. korruselt esimesele.
Rakvere linn:
- ühiskondlikesse asutustesse käsipuud,
- mitmed kaldteed ei vasta nõuetele, viia vastavusse,
- linna keskuses puudub inva-WC,
- puudub puuetega inimeste päevakeskus.
Sooviti ka mõningaid koduteenuseid:
- juuksuriteenus,
- hambaarst (lihtsamad protseduurid – hamba eemaldamine näiteks).

28.01. toimus Sotsiaalministeeriumis EPIK laiendatud istung – teabepäev, kus osalesid meilt Tilgar, Merisalu ja Sild. Jagati juhtnööre üle-eestilisteks Phare seminarideks. Nii algasid ka meie ettevalmistused Phare Consensus projekti raames Ida- ja Lääne-Virumaa ühisseminariks, mis pidi toimuma Ontikal. Meie valisime oma teemaks tööhõive, naabrid aga hariduse.
02.02. pöördusin Hansapanga Rakvere osakonna poole palvega aidata muretseda Kadrinas elavale noorele ratastoolis naisterahvale, Tiia Sihverile arvuti. (See taotlus ka kenasti rahuldati...)
13.02. käisime koos Tiina Tilgariga Jõhvis Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Kojaga tutvumas ja sealse eestseisja Kaia Kaldveega seminari läbiviimist arutamas. Ühtlasi külastasime ka Jõhvis töötavat vaimupuuetega laste klassi.
23. veebruaril oli suurpäev, õigemini õhtu, sest tollane sotsiaalminister TIIU kutsus vabariigi aastapäeva puhul puudega inimesi Maardu mõisa vastuvõtule. Meie kojale oli 3 kutset ja pidutsema sõitsid peale minu ka tegevjuht Tiina Tilgar ning Tšernobõli Komitee esimees Avo Tolli.
02.-03.03. viibisin ma Tallinnas vaimupuuetega noorte keskuses, kus toimus seenioritantsu jätkukursus. Millele järgnesid veel istumistantsud mais ja septembris.
6. märtsil toimuski Ontikal kahe maakonna ühisseminar, mis välisvaatlejate hinnangul läks ka korda.
26.03. olime kutsutud Tartu Puuetega Inimeste Kotta, et koos teiste kodade esindajatega arutada protestikirja EV Riigikogule.
Kevad tõi kaasa mitmeid nõupidamisi, koolitusi, näitusi, messi, Tallinnas vanurite päevakeskuse külastamise jne.
2. aprillil saatsime oma maakonnast teistkordselt Soome Reisjärve Kohanemiskeskusesse ühe Tugikool-kodu õpilase koos õpetaja Diana Kuntoriga.
18.04. üritati Villa Theresas luua Eesti Psoriaasiliidu Lääne-Virumaa ühendust.
Ka epilepsiahaigeid kutsuti lehe kaudu ühinema Lääne-Virumaa Epilepsiaühendusega.
Samuti otsiti korvpallihuvilisi puudega inimesi, sest koda sai endale treeneri.
Kord kuus saime võimaluse tasuta teateid avaldada „Virumaa Teatajas“.
Kuid oli ka tagasilööke: kooli puutöökojast varastati koja puutööringi tarvis muretsetud kallis varustus...
Suvel lõpetas töö Rakveres aastaid tegutsenud pimedate töökoda (kus valmistati põhiliselt harju). Maja läks õigusjärgsele omanikule tagastamiseks. Püüti linnalt saada küll uusi ruume, kuid asjata...
9. augustil toimus ühisekskursioon koja ühingutele meie maakonna kaunitesse mõisatesse – Palmse, Sagadi, Vihula.
Sügisel osalesime oma kunstiringiga Eesti Puuetega Inimeste Kunstiühingu 1. üldkoosolekul.
Esitasime taotlus-ettepaneku maavanem Marko Pomerantsile puuetega inimestele päevakeskuse ruumide saamiseks lastekodupoolses osas Lille 8.
Puuetega Inimeste Päeva peeti Tartus Vanemuise Kontsertsaalis.
4. detsembril toimus linnarahvale Lille tn. 8 LAHTISTE USTE PÄEV, kus kõik huvilised võisid hommikul kella 10-st kuni õhtul 18-ni külastada nii koda, Invarut kui ka puuetega laste kooli ja selle juures olevat päevakeskust, kus olid mitmesugused huvitavad jõulutoad ja kohvik. Muidugi ei unustatud peamist: näidata-rääkida maja otstarbelisust.
Kojas tegutsesid: kunstiring, puutöö, korvpall, seenioritants ja liikumisring. 1 kord nädalas käidi Vinnis ujumas. Üritasime toimima panna tutvumisteenust kirja teel...

Koostas: Maie Sild