1995

31.03.-02.04. käisime tegevdirektoriga tutvumas Karaski Kohanemiskeskusega, kus „organisatsioonilise harimise“ kõrval saime kokku vabariigi teiste kodade esindajatega, pannes kõrva taha nende töökogemusi.
11. augustil osalesime Viljandi taidlusfestivalil, küll esialgu vaid pealtvaatajatena. Kuid nii meie tugiliidu noored kui Tapa-Kadrina ühingute eakamad liikmed ning kurtide ühingu inimesed jäid reisiga ülimalt rahule. Eriti meeldis kõigile õhtul Sammuli puhkebaasis peetud simman...
18. oktoobril korraldasime maavalitsuse saalis omavalitsuste sotsiaaltöötajatele ja kohalikele puuetega inimeste organisatsioonidele kokkusaamise Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevdirektori Reet Siimeri ja EPI Fondi direktori Genadi Vaheriga, kes tutvustasid oma organisatsioone, tulevikuplaane ning koostöövõimalusi.
Oktoobris pöördusime ka linnavalitsuse poole, et kõik ühiskondlike objektide ehitus- ja renoveerimistööde projektid kooskõlastataks kojaga. Puudega inimesi hakkas linna ehituskomisjonis esindama Kaarel Kübarsepp.
Novembris juhtisime aga linnaisade tähelepanu Lille tänavale: nii kõnni- kui sõidutee kehvale olukorrale...
17-19. novembril oli väga huvitav seminar Tallinas EVLK Diakooniakeskuses. Selles majas viibimine iseenesest oli juba tähenduslik, huvitav. Erilisi läbielamisi põhjustas aga alternatiivpsühholoogia kursus, mille viisid väga huvitavalt läbi Moskvas vabahingamist õppinud Alla Sviridova ja Veera Smirnova. Nii said kohalolijad „omal nahal“ uue kogemuse ja võimaluse kursust tellida ka oma kohalikele kodadele-ühingutele. Seda kasutasin loomulikult ka mina ära ning järgnevate aastate jooksul korraldasime Rakveres 3 kolmepäevast kursust, mis aitasid kindlasti kaasa osalejate sisemisele kasvule ning maailmapildi arenemisele.
5. ja 6. detsembril said meie ühingute juhid ning mõned liikmed osaleda ka Eesti Rahvusraamatukogus esmakordselt peetud pidulikul RAHVUSVAHELISE PUUETEGA INIMESTE PÄEVA tähistamisel. Üles oli muu hulgas seatud ka käsitöönäitus, kus olid teiste seas väljas Tapa Invaühingu käsitööringi tööd. Kontserdil esinesid ka kaks „meie pillimeest“.
Vahepeal ühines mõneks ajaks meiega väga tubli Vähihaigete Ühenduse esinaine Olli Tõnurist, kuid kojaga ta siiski koostööst loobus, rõhutades, et haigus pole puue. Talle meeldis rohkem omaette tegutseda...

Koostas: Maie Sild