1996

27.02. toimus koja koosolek, kus olid külalisteks EPI Koja liige Tiiu Kiviloo, kes oli ühtlasi arhitektina Rakvere Lille 8 maja ümberehitusprojekti juhiks, Enn Leinuste AS Invaru direktor, Elfriede Sirkel Kriisiabikeskusest, Helgi Pajo pressiesindaja „Virumaa Teatajast“, Tiina Tilgar – Rakvere haigla sotsiaaltöötaja, Toivo Leemets Haigekassast, Lea Kivipõld Rakvere Linnavalitsusest, Tiiu Kuus L-V Maavalitsusest ja Ilmar Merisalu Kadrina valla sotsiaalametist.
Pärast 1995. aasta töö aruande ja uue aasta projektide läbiarutamist tutvustasin koos Ilmar Merisaluga väljatöötatud Tervenduskeskuse „Lille“ projekti, mis äratas küll huvi, kuid ka vastakaid arvamusi... T. Kiviloo soovitas nimetuses "tervenduskeskus" asendada rehabilitatsioonikeskusega. Kuulasime ka Invaru probleeme.
12.04. oli EPIK teabepäev Tallinnas. Kuulasime psühholoog Kanni Indre loengut „Nõustamise psühholoogia ja metoodika“ ja jurist Tiiu-Mare Hiiobilt „Töölepingu lõpetamine“.
Suvi kujunes minu jaoks eriliseks. Loosi tahtel olin „suurest kojast“ pääsenud nende nelja õnneliku täiskasvanu hulka, kes said 9.-15.06. Soome Reisjärve kohanemiskeskusesse kuue eesti puudelapse saatjaks. Ka meie maakonnast oli üks füüsilise puudega laps – Tõno Udevald.
Eriti tore oli, et tõlgiks tuli kaasa Linnu Mae, kellega olime juba aastaid tuttavad. Peale toredate laagriürituste said täiskasvanud tutvuda väga põhjalikult Soome puude-inimeste võimalustega nii maa- kui linnatasandil. Meid viidi ka Oulu Diakooniakeskusesse, haiglatesse, päevakeskustesse jne.
12.-14.06. toimus Viljandis taidlusfestival, kus käisid ka meie tugiliidu noored.
Soomest naasnud, tuli 18.-21. juunini viibida Karaski kohanemiskeskuses, kus kuulati Kanni Indre loenguid suhtlemispsühholoogiast. 20.06. käisime aga väljasõidul. Räpinas tutvuti nii tehnikumi, muuseumi kui kohaliku päevakeskusega, külastasime Värska sanatooriumi, kuulasime seal isegi ehtsate setude laulu. Väga huvitavad olid Piusa koopad, kuhu pääsesime varisemisohu tõttu vaid tänu „tutvusele“...
Juulis saime kojale vibroakustilise voodi. Kuulsin sellest voodist esmakordselt keskööprogrammis. Selgus, et sellist unikaalset terviseparandajat valmistatakse Eestis põhiliselt välismaa tarbeks. Võtsin „vabrikuga“ st. AS „Travoniga“ ühendust ja 11 900 krooni eest kätte ta saimegi... Enne tuli muidugi projekt kirjutada ja soov igati põhjendada.
28.-29.08. läksin Otepääle Tallinna Pedagoogikaülikooli puhkelaagri Muusikateraapia Ühingu suvelaagrisse seminarile, et ikka vibravoodi kohapealt targemaks saada. Huvitavat oli muudki. Seda vahendasid Eha Rüütel, Alice Pehk ja Soomest Petri Lehikois. Sai selgeks, et tuleb koolitada voodi tarvis spetsialist.
13.09. toimus koja järjekordne koosolek, kus I. Merisalu rääkis „Eluga toimetuleku klubist“ ja psühholoog Greta Kello tervislikust meelelahutusest – liikumisringist, samuti psühholoogilisest nõustamisest.
Otsustati: 1) korraldada 1 kord kuus L-V Pensioniameti saalis toimetulekuklubi ühisüritus, samuti korraldada PIK koja ruumides alternatiivmeditsiini nõustamist vastavalt nõudlusele (Merisalu); 2) jätkata koduabi korraldamist ja leida võimalusi muusikateraapiaga tegelemiseks; 3) korraldada koja ruumides psühholoogilist nõustamist vastavalt vajadusele, organiseerida liikumisring kooli ruumides nii lastele, noortele kui täiskasvanutele (Kello).
4 – 6. oktoobrini viibisin koos vaimupuude-noortega üle-eestilises noorte õppelaagris Karaskil.
Kuna 1996. a. projektide rahad saadi kätte alles 3. kvartalis, toimus 25.11. koosolek, kus paigutasime projektirahasid ümber. Nii saime kokku 33 000 EEK Lille 8-sse ratastooli kaldtee ehitamiseks. Samas arutasime ka võimalusi koostööks Jõgeva PIK ja Oulu linnaga Soomes.
4. ja 5. detsembril osalesime Tallinnas rahvusvahelist puuetega inimeste päeva tähistaval konverentsil „Haridus igaühele“.
22. detsembril pidasime aga jõulupidu Rakvere Kultuurimajas. Hommikupoolikul oli üritus maakonna puuetega lastele (osa lapsi said käia ka teatris jõuluetendust vaatamas), õhtul aga lustisid täiskasvanud. See oli üks rahvarohkemaid üritusi ja meeldis kõigile hästi.

Koostas: Maie Sild