Kuulmispäev HEA KUULMINE – HEA ELU!
Kuulmispäev on pilootüritus vaegkuulmise ja kuulmisbussi tutvustamiseks.
Aeg ja koht: 7. august 2021 kell 11.00–16.00 Pikk 15 parklas, Tapa linnas, Tapa linnapäevade raames.
Programm
11.00 Avasõnad
Külliki Bode – Eesti Vaegkuuljate Liidu esinaine
11.10 Kuulmispuue ja ligipääsetavus vaegkuuljatele
Kristi Kallaste – Eesti Vaegkuuljate Liit
12.00 Kuulmisbuss – Mis see on ja kellele?
Gerda Mäela - esmatasandi kuulmisnõustaja (tõlge vene keelde)
12.15 Vaegkuuljate vabaühendused. Vaegkuuljad veebis. Ajakirijad.
Viljar Parm – esmatasandi kuulmisnõustaja
12.30 Kuulmiskahjustused tänapäeval
Avo-Rein Tereping – Tallinna ülikooli psühholoogiaõppejõud, psühhoakustik, Eesti Audioloogia Seltsi juhatuse liige, raamatu "Kuulmispsühholoogia" autor
13.30 Infotund vene keeles.
Urmas Vasemägi, Ljuba Kuptsova, Arina Lipatova – esmatasandi kuulmisnõustajad
14.00 Abivahendid vaegkuuljatele - Jenile tooted
Diana Legušs - Terviseabi OÜ
15.00 Silmusvõimendi ja teised avalike ruumide ligipääsetavust tagavad vahendid vaegkuuljatele
Teet Kallaste – Eesti Vaegkuuljate Liit
15.35 KÕKU (Kõva-Kuuljate) tantsugrupp
15.50 Päeva kokkuvõte. Tänusõnad
Merike Freienthal – Lääne-Virumaa Vaegkuuljate Ühingu juhataja
Vahepauside ajal saavad vaegkuuljad rääkida oma loo - oma kogemusi vaegkuuljana.
Kogu päeva vältel toimub nõustamine kuulmisbussis eesti ja vene keeles. Nõustavad esmatasandi kuulmisnõustajad.
Üritust toetavad:
KÜSK, Tapa linnavalitsus, Tapa Kultuurikoda, Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koda,
Eesti Vaegkuuljate Liit, Lääne- Virumaa Vaegkuuljate Ühing, Sotsiaalministeerium/Hasartmängumaksu nõukogu
Miks toimub selline sündmus?
Kuulmislangus on Eestis diagnoositud 96 363 inimesel. Tegelik kuulmislangusega inimeste arv (meedikute ja WHO hinnangul) Eestis on 175 000–200 000. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on kuuldeaparaadi saanud nelja viimase aasta jooksul 20 000 inimest. Need on suured arvud.
Pea igas töökollektiivis leidub töötajaid, kelle kuulmine „pole päris see“. Nad ei ole täiskurdid, kuid nende kuulmine on pisut nõrgenenud kas vanuse, põetud haiguse või geneetilise eripära tõttu. Hiilivat kuulmislangust inimene ise harilikult ei märkagi. Sageli ei märka seda ka ümbritsevad lähedased ega kolleegid – põhjusel, et inimene ise püüab pingutuse teel siiski kõigest aru saada: ta kasutab suult lugemist, astub kõnelejale lähemale, palub juttu korrata jne. Kokkuvõttes on see pingutav, mistõttu need inimesed väsivad teistest kiiremini ja see seik võib paraku kajastuda ka töötulemustes. Selline olukord võib osutuda töökeskkonnas ohtlikuks, kuna inimene ei saanud tööülesandest täpselt aru ja võib täita seetõttu oma töökohuseid valesti.
Kuna kuulmislangus on väliselt nähtamatu, on see tervisemure kogu maailmas sügavalt aladiagnoositud. Inimesed ei pöördu abi saamiseks, kuna neil puudub asjakohane info. Nad ei oska probleemi ära tunda ega tea, kust saaks lähimat abi. Tihti vajavad kuuldeaparaadi omanikud ka abi ja nõuandeid aparaadi kasutamiseks ja hooldamiseks.
MTÜ pakub lahendust
Mittetulundusühing Eesti Vaegkuuljate Liit on käima lükanud pilootprojekti, mille raames muudetakse kuulmise esmase diagnoosimise võimalus tavainimesele mugavaks ja kättesaadavaks. Korjandustest saadud summa eest soetati 2021. a juunis liidule kuulmisbuss ja projekti rahade eest koolitati välja kvalifitseeritud personal. Kuulmisbuss koos spetsialistidega hakkab sõitma mööda Eestimaad, peatudes erinevates paikades. Bussi eesmärk on anda esmatasandil kuulmisalast abi kõikidele soovijatele, sõltumata nende elukohast. Keerulisemaid uuringuid bussis ei teostata, küll aga saab abi ja nõustamist lihtsamate murede korral, samuti saame inimesele öelda, kas tal esineb kuulmisega probleeme, ning suunata edasi põhjalikumatele uuringutele.
Oluline on ka ennetustöö
Ühtlasi nõustavad EVL spetsialistid inimesi, kuidas kuulmist hoida (mürarohke keskkonna vältimine, tarbetu müra võimalusel elimineerimine, kõrvaklapid/-tropid töökoha mürarikkas keskkonnas, mõõdukas muusika kuulamine jms.